Välis-Eesti : sõltumatu informatsiooni, kultuuriküsimuste ja majanduse ajaleht, 21 september 1952
Nr. 38. 21. 9. 1952.
x x Kommunistide aktiivne ”usuline” tegevus Jerusaiemas. N. Liit teeb suuri pingutusi, et vallutada tugevat mõjupositsiooni Jerusalema usulistes küsimustes. Selles osas püütakse saavutada vähemalt sama palju, kui kord Tsaari-Venemaa oli oma kätte haaranud. Tsaari-Vene-maa tegi kõik, et Jeruusalema patriarhi „ära päästa” kreeklaste käest. Selleks et levitada oma võimu seal võõral maal, asutati Vene Palestiina "Ühing, kes pidi kaitsma palverändajaid, ühtlasi asutati ööbimismaju palverändajaile, ehitati kloostreid ja osteti palju varandust. Möödunud jaanuaris saabus teade, et kommunistid kavatsevad uuesti ellukutsuda Palestiina Vene Ühingu. Natuke hiljem saabus Moskvast Archimandrit Ignatius Polykarp, kes pidi asendama Archimandrit Vladimiri, kelle senine tegevus ei olnud Moskva arvates küllalt edukas. Folykarpi peetakse üheks kõige silmapaistvamaks Nõukogude-kontrolli-tud teoloogilise akadeemia produktiks”. Varem olla ta tegutsenud salaluure alal Koreas. Tema saatjaskonda kuuluvad viis noort kommunistliku treeninguga preestrit. K. a. mais sõitsid kaks uuesti ellu kutsutud Vene Palestiina Ühingu esindajat Israeli ning esitasid nõudmise Ühingu varade peale. Rahasid ei hoita kuskilgi kokku, kus tarvis on mõjuvõimu saavutada, vanad lagunenud vene kirikud remonteeritakse, nii Israelis, kui ka Jordanis. Levitatakse suurel arvul usulisi raamatuid. Hoolitsetakse hästi vanade vene munkade ja nunnade eest, kes veel elavad Jerusalema läheduses asuvates kloostrites. Kõigile paneb krooni pähe fakt, et Nõukogude minister kogu oma staabiga on hakanud regulaarselt kirikus käima. Venelased on saatnud tervitus kirju oma „vennaskirikuile” — armeenlastele ja süürialastele. Sobitatakse sõprust araabia usumeestega kreeka-ortodoksi usust ning ässitatakse neid sellega, et kõik kõrgemad kohad araabia kirikus on kreeklaste käes, kuigi suurem osa kogudusest on araablased. Neile sosistatakse, et kui nad koostöötavad kommunistliku parteiga, siis kõik see muutub vastupidiseks. (The New York Times). Eesii^Rahvaluule Arhiiv 25 a. tiesii ralfrvaltultuurš võimsaima "TnõntunenäTTtreriguieelt Tänavu möödub 25 aastat Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) asutamisest Tartus. Juba 19. sajandi lõpul äratas eesti vanavara rahvusvahelist tähelepanu tänu dr. Jakob Hurda kogumistööle. Dr. Hurda/Surma järele talletati tema tollal maailma suurimad rahvaluulekogud Helsingisse, kus prof. E. Krohn Soome Kirjanduse Seltsi esimehena nende eest hoolitsemise enda südameasjaks tegi. Eestis asutati Hurda mälestuste jäädvustamiseks Eesti Rahva Muuseum ja hakati peamiselt dr. Oskar Kalda organiseerimisel sõnalist, helilist kui ka ainelist vanavara kasvava intensiisvsusega koguma, kuni I Maailmasõda seda pidurdas. Siis järgnes Eesti iseseisvumine ja algas meie rahvuslike teadusteir hiilgav õitseaeg. Rahvaluule professoriks kutsuti balti-sakslane Walter Anderson, kelle kõrval isiklikuks professoriks määrati vanavarakogu ja pastor M. J. Eisen, kuna ta vastutasuks annetas oma kogud ülikoolile. Sügisel 1926 kaitses nende ridade kirjutaja oma väitekirja liivi rahva usundist ja hakkas siis eesti folkloristlike kogude koondamist omaette teaduslikuks asutiseks taotlema. Pikemate läbirääkimiste järele saavutati kokkulepe Jakob Hurda pärijate ja terve rea organisatsioonide vahel kõikide eesti vanavarakogude deponeerimiseks asutatavasse Eesti Rahvaluule Arhiivi, kelle valitsemiseks moodustati kolleegium Haridusministeeriumi, Tartu ülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi esindajaist. Kolleegium pidas oma esimese koosoleku 24. septembril 1927 ja valis Arhiivi juhatajaks nende ridäde kirjutaja, kellele esimeseks ülesandeks tehti eesti rahvaluulelise materjali korraldamine ja rakendamine ülikooli õppetööks kui ka teaduslikuks uurimistegevuseks. Arhiivi põhja moodustasid Hurda kogud (kõik kokku 122.317 lehekülge), Eiseni kogud (kasvasid tema surma ajaks 1934 kokku 90.100 leheküljeni), Kalda nn. EÜS-i rahvaviiside kogu (20.902 lk.), ülikooli nn. EVE-kogu (8.333 lk.), Andersoni lastelaulude kogu (kasvas tema lahkumisel Eestist 1939 kuni_ 61.872 lk.) ja veel mitmed kogud (Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Selts, dr. M. Veske, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Rahva Muuseum, Tallinna Eesti Muuseum, Ak. Emakeele Selts ja Ak. Rahvaluule Selts). Arhiivis algas laiaulatuslik töö. Kõigepealt koostati kogude mitemesugused kataloogid ja kopeeriti originaale nii, et materjali saadi sisuliselt ülevaat likuks korraldada. Aastatega kasvaski Arhiivi kartoteek eesti rahvakultuuri võimsaimaks monumendiks, mis saavutas üldse rahvusvahelise tunnustuse ja võeti eeskujuks paljudes teistes arhiivides. Kuid süstemaatiline korraldustöö avastas ka palju tühikuid ja lünki, mis vajasid ülemaalist järelkorjandust stipendiaatide, kohalike kaastööliste võrgu ja ajuti ka koigi koolide võistlusille mobiliseerimisega. Nõndaviisi jõuti juba väheste aastatega üllatavate tulemusteni nii kvaliteedilt kui ka kvantideedilt: Arhiivi enda uus nn. ERA-kogu kasvas jaanuariks 1942 tervelt 252.180 leheküljeliseks, kuna kõiki käsikirju kokku leidus Arhiivis tollel 711.573 lk., mis asetab väikese eesti rahva oma vaimse loomingu poolest maailma rikkaimate esiritta kõrvu soome, läti ja iiri väikerahvastega. Järelkorjanduse õhutamiseks ja instrueerimiseks hakkas Arhiiv 1936 oma bülletääni »Rahvapärimuste Selgitaja” välja andma, mida saadi 9 vihu ulatuses. Ka alustati 1935 oma uurimuste ja materjalikogude seeriaga »Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused”, mida on ilmunud 16 numbrit ja nimelt 8 nende ridade kirjutajalt, 3 W. Andersonilt, 2 R. Viidalepalt, 1 H. Tamperelt, 1 R. Põldmäelt ja kahelt viimaselt ühise väljaandena ka veel eesti rahvatantsude valimik. Uurimused käsitlevad eesti rahvalaule ja -viise, jutte rahvusvahelises ulatuses kuni Siberi ja Siinai repertuaarini, samuti ka uskumist ja kombeid avaral rahvusvahelisel taustal. Ainukogud olid kavatsetud koondada suureks kultuuriliseks lugemiseks »Endis-eesti elu-olu”, millest I köide käsitleb kaluri ja meremehe elu, II köide metsaelu ja jahindust, kuna järjekorras pi-
Y Till Dig som fått nog av socialismen! Bondeförbundet har svikit oppositionen och inträtt i den socialistiska regeringen. Folkpartiets ledare förklarar att folkpartiet vill stå till vänster om socialdemokratin.
HÖGERN endast är att lita på
mot socialismen „ ofriheten och krånglet „ kommunismen „ skattetrycket „ inflationen. RÖSTA MED HÖGERPARTIET!
V*
Garibaldi (oma sõdureile): ynä&ala toefeva „Sõdurid, see, mida võin teile pakkuda, on: raskusi, ohte, võitlust ja surma, külmi öid lahtise taeva all, kõrvetavat paikese kuumust, korterita, laskemoonata varustuseta, selle asemel aga raskeid marsse, ohtlikke valveülesandeid ja pidevat võitlust tääkidega suurtükkide vastu. Need, kes armasta- | vad vabadust, järgigu mulle!
did ilmuma ülevaated külaelust ja põllundusest, mõisaelust ja orjaajast, kodusest ja perekondlikust elust, aasta tähtpäevade pühitsemisest, rahvameditsiinist jne. Teiseltpoolt jatkati vanade rahvalaulude väljaandmist kihelkonniti samase »Vana Kandle” põhimõttel, millega startis juba Jakob Hurt. Kitid ka seekord jõuti H. Tampere toimetusel ainult Kuusalu asunike ja Karksi kihelkonna vanemaid .ülestähendusi ära trükkida — siis katkestas võõraste okupatsioon jälle eesti vanavara trükkitoimetamise ja halvas kogu Arhiivi tegevust kuni varjusur-ma-aastateni okupantide nii punase kui _ka pruuni terrori a ll. Nende ridade kirjutaja Arhiivi juhatajana degradeeriti juba kommunistide 'esimese ümberkorralduse puhul suvel 1940 ja kõrvaldati natside poolt tegelikust tööst täielikult sügisel 1942. Pärast seda olen siiski järelkorjandust eraviisiliselt jatkand ja koos materjalidega augustis 1944 Rootsi põgenend, kus Upsala Landsmålsarkivet mulle on vöimaldand eesti folkloristlike materjalide säilitamist ja läbitöötamist. Selle tulemusena on ilmunud GustavAdolfi Akadeemia väljaandel mu uurimus eesti usundist »Grundzüge des estnischen Volksglaubens” (seni trükivalgust näind juba üle 800 lk., veel ilmumas umb. 600 lk.) ja rida vähemaid uurimusi Soomes, Rootsis ja Inglismaal. Arhiivi tähtpäeva puhul tänan ja tervitan oma kalleid kaastöölisi üle kogu maakera ja palun kõiki oma tuleviku perspektiivis otse hindamatult väärtuslikku kogumistööd jatkata, et Eesti vabanemisel võiksime oma paguluses talletatud rahvaloomingu ühendada okupeeritud kodumaale jäänud Hurda jt. vanavarakogudega. Rahvapärimused on meie kultuurikontinuiteedi alussambaks, millele eestlus läbi aastatuhandete on rajand oma vaimse iseseisvuse ja elujõu. Võime olla kindlad, et sellel baasil püsime elujõulised ja iseseisvad ka läbi oleviku katsumiste ja et tulevases vabas Eestis meie Rahvaluule Arhiivil saab olema keskne osatähtsus meie rahvusliku kultuuri igakülgsel väljaarendamisel. Oskar Loorits, ERA juhataja.
Kellest juttu
* Septembris tuleb Montrealis A. M aristi prantsuse teatris lavastamisele dramatiseering Dostojevski »Kuritööst ja Karistusest”, mille lavapildid on teinud Harri Liivak. Montreali Eesti Teatris lavastatakse operett »Kaluri neiu” Rahel O 1 b r e i lavastusel ja Rüna Reinikuga Veski Tiiu osas. Tema partneriks on Rudolf Lipp. Ka Hanno Kompus mängib kaasa vana talutaadi osas. Kaasa mängivad veel Teet Koppel, Silvia Tael j. t. * Õpetaja Taul ristis Inglismaal Fortingbridge’is Elmar ja Aino Juhkentaali kolmanda lapse Raul-Harry. * Ottawa Eesti Koguduses ristiti. Juhan ja Asta Paidra tütar SaimaMarike, Reino ja Anita Jaakkimaineni poeg Reino-Leif-Emst. Torontos ristis õp. O. Gnedenteich Alfred ja Els Kahro poja Hindreku. Calgaris ristiti Eduard ja Leida Kirch’i poeg Elmar Leonhard, ning Joan ja linda-Liia Leemeti tütar Eha. * Sydney lähedal Illavarra maakonna ping-pongi meistrivõistlustel tuli naiste üksikmängus meistriks pr. Ii. Lein la. Samuti tuli ta esikohale segapaarismängus koos austraallase Al1 lan Boyalliga.
