Waba Maa, nr. 80, 5 aprill 1927
«
kBtft
TÄstpiismll, 5. -prillll 1887. Hr. 88.
t7
Kuldas saoli litti HNmast, Ilma et tweltseKs nfillutada ?
Tänapäewa naHA' vn uAjudlmise aW vma ZehÄaalu wAmcÄiluZt m<chaloNe, seda ©Drrtr^ Isk ; . ilur.b nad Kgapäew ja ^oiawad sellest ciiorgitiM Anni, Ma näiMtudes... Selleparast on möga tähelepanuttoäatf avbrklel', mille on Rrjultannd üks daam ise, naisarst dr. Hiiffch, miSjugiine DN awaidcrwd ajakirjas „MMziuisthc> tUimk" ja milles ta Arjeldab oma' saaumwsi Mgraswast MbanemHe^ muutmata dtieeii. Esimese tegurina selleks sovwitab tv M5uimstõhus' wöi sporti, siis sööKvvgadeöprmefcE söögiajal hommikul tvÄu õvge riMiii;' selle arwel
aga. öhwsõö? ^uMnÄiMt^Ita^ jo'^ «Mkttei kõige wiiMche abiiMna..soowNab Äa, uut Mpnäarmeprepavaati / (SchiAdrüsenpräharat), miiSfiftÄdab' '«teatud' määrÄ' ka jöM,' Me rohu peab muidugi Me Lrjuömna avst. ?kiisuguse rawirsusttmsi juures on tawitsetawad juba kaHo päewa jo^ul ' Nõrgemaks iüänüd ühe W^vammii.wõrva, - nelja nä« ÄlM'jvo?M läüiMUu- - ja -^sda k^e parema enesetunde juures — .5—8 IHc* grwmm^ söömise Nchmdusi. chegemata. Kõigi teiÄe ettekirjlÄuSbe husgeis on oga seedimise LorvalWusÄe antud suur tühisus 'ja see' saawutwbaFse ureiie määl Wrge fomraiK»
tmmM - 'maÄsewa • NnnaStevaletwa „Pain söömisega, missugune ei sisalda mwM> arÄiöohüe, -waid' ' kõrvaldab, seedimist ainult oma iseävaRse walmistuSwiisi Mtu, eS lase itekkda VhuKmtio!eZut, waid selle, .isegi : kvoonÄiStel. jühtumiAÄ, täiesti kõrtvÄdab. Kuna „Pakn Normak" on õärurMt toltvw -ja ^taMmrvrkas, on lmõmHaks. kõhutÄtekiZ küllM paarist Must settest leiwast, Mlloga hoirdäk^e am la kõhu LleU^tckLoormatus, - - / ^ '
SCas Jfrlstjan Jtauõata on SHogrl SHärt wõl mutid, SHaCtsmet wõl JuCm saõlst?
Kirjanduslik kohus on meil weeb uudis, ta mõiste onrahwale wöõvas, ta eesmärk tmne. Ta pidulikkuse pärast wõikS teda ni metada lõilusepützakS, ZuS ^ kaalutakse kir. zanduSlist wilja. See on arwuStuÄikud italgud,kus teos põ^jalikultläbi sõelutatse, kollektiiwne arwustuS. Teda wõiks ni« metada kirjand uÄiku . ^vastsündinu ristseSeks, kuS riZtiiscü> satuwad waiÄuSse lapfc õige nime parast. Igatahes ses on Piduiik sündmus, mis töÄab raamatu ümber slawaid mõttewahetusi ja pakub lugejale abi ieõse hindamisel .ja mõistmisel. Laupäewa õhtul korraldati esimene krrjanduÄil kohus Mait Metsanurga romaani «Jäljetu haua" ' peategelase Kristjan Raudma üle. Rahwast oli saal täis.' . Süüdistajatena - esinesid prokurörina wann adw. abi Sufi ja peawimetaza Ed. Laamvn, kaitsjatena kirjanikud Ast-Mumor ja B. Linde ning wcmn. adw. abi pr. KurM. ' • - . ' ' Kaksteist wcmnutwtud.meest «isjuwad piftt rohelise laua taga. Nende hulgas wõib näha M. Märtnat, G. Luigat, vp. SomMerit,, ringhäälingu juh. Tamme, torm. Lbmpi ja teisi auwäärt isikuG.' Kvhtu . koosseisu. Moodustab esÄÄuja tvunn. adw. Rõuk, kunstn. Jansen ia õpetaläte liidu sekretär hva Rummoga.' Kohut peetakse nagi» kohut >kunagi kõigi formaalsustega. Prokurör' palub isegi lo* M kinniste uste taga arutada, miS rahwvst rõõmsal^ üllatab. ' tsiteeritakse kaebealuse Gra KangroHooli) puudumise tõttw Raudma seletus tapmise kohta.ja poolte palwel mitmesu. güseid kohti romaanist. . prokurör ütleb, kui ^lehitseda ' Kristjan Raudma päewikut, siis 'leiame sealt palju Msugust, mida raske uskuda. Kui wõtta tõsiselt tema harutlemisi filosoofiast ja it ju st, siiS on raske uskuda, et samas isiWs peitus - juht,' kes tahtis rahwast wiia Äbi wereloikude. Kõikr ta pihtimist ei saa uskuda, neid -tuleb"lasta 'läbi kriitilise sõ« '1ä. Meie leiame, dt Kr. Raudma on fanatik, mitte ristiusu, waid rewokutsiooni fa. Äättk. ' Juba Ärpsepõlwes paljastus ita iseloom: 'tv tahtis saada missionärikZ. Temas on arenenud tung wõidelda orjameelsuse wasta. Temale on omane ainult eitamine, asjata otsime ta püewikus konstruktiiwset eleNmti. Tema. silmis on kogu maksew ühis°> kõnd ainult' kchwikute rõhumise aparaat, ^tinst ja kirjandus — kodcmline rämps ja Mäda. Ta on ailaZises wõktluseS enesega, püüdes hawitada eneses kodanlikke tundeid. TemaS ksrkib igatsus asutada köd-u, kuid ta leiad ffelte igatsuse kodanlkse, sentimentaalse olejM ja surub ta maha. . . Kunst ja kirjandus on temale wõõvaS, ta> loeb waÄ Marxi. Ta loch küll Za Buddat, kttrd Nretzsche karm filosoofia, on talle Hthedam, armsam. Oma orjameÄsuse wihkamises ta
nri kaugele, et Dgi- töölisklass-jääb. talle wõõvaks. Tema «sSmävgikS on amutt-idee, mrZ jätab inimefe nxrrju.' . ^ . . - ' Oma tegewuseS' pole - ta kindj^,- ta kahtleb. Ta kõigub Moosese ja - Kristuse, Marxi ja Budda wahel. . Need andmed näitawad, et Raudma on koolevabatsill. - Ta tulÄ .kõrwaldada,. ' ei saaks rahu ma.jja, et organism saaks ra» hulikult edeneda. Ta on saanud hakkama julmi teoga — .mecckitas Wigeli niejsa, kus ei .tapnud teda kohe, waid nautis enne disüist rõõmu ohwri ülekuulamisest. See julm tegu näitab, eit kogu Raudma ftlosoofia ja . mõtiskelud on waid poos. Tfiwiilnõudja wolinik Ed. Laaman leiab, et - Kristjan Raudma> ei ole teoinimene^ iTa armastab > lebada rahul ja unÜtada- tegudest. Tekib.Mstmus, on. öa Mdse. renwlutstonäär. • Missuguste intellektuaalsete - kalda. wuSte Põhjal - ta rewolut^Mriks sai,' fe* da pole näha, ta ^ewiküst.--. On : inimesi, kcs -w:hasj«vtzd' .end' '.ZoMmunÄidels.- On neid,' kes isiklise >haawamise tõftu saaweüz kommunistÄeks. Kuid.tema Päevikust' põle näha, et ta oleks oma eluS k^kkü.. puutunud sotsiaalne ülekoVtuga. WÄja arwatud lapsepõlwes. lugu. kmjMisiga." • , Raüdmal on tmictic kõike Paha liialda da^ Wäliseid mõjutisi pole. . Ma MsMMkke mitte.' Tal pole kaastundmust, 'inimliku wiletsüse was-tü.' 'See on talle ÄõõraS. '.Ta käsitab töölisi nagu katsojäneseid ekspertmartide jaoks. Ta on - kalk' .immeni '. ^' Raudma kommunismi põhjus on ta eneses. Ta on defektiga inimene.''Ta eesmärgiks on wõitlus orjameÄsuse. tvaÄu. See on wäga kena. Kuid tema meelest on. orjameelsus igasugune reeglipärane ' ühiskonna' seadustele alistumine. Tema enesepaljaHtuStes \m palju pMolõogilisi wäswlusid. Kuid ivatud psi^loogiline 'tõde temas on. Ta on erandlik juhus rewolutsionääride soas.^ Kas 4a Ädse ongi ProfeSstonaalne rewoluHonäär? Tema ' räägib ' usust see on .haruldane rewolutsionääride juures. / Tundub ehk paradoksina^' 'kuid ta/ on munk.; Ja selles on . ta weetlus.. Tema. sot sialism ei ole see sotsialism, mida kuuleme salongides ja. parlamendis,. mis' ihaleb kodanliste mõnususte järel. Tema sotsialism on loobunud kõigest sellest. Märtri surm on ta ainukene, siht, sest - ta teab, et märtri idee saab surmast elu., - Shnd, ta ei' ole märter. Ei ole ime, küi langeb' hauda see, kes ise kaswab hauda. Ta,wõitlev kogu aeguja langeb' wõitlüses. Kui ta märter on, siis oma .elsiarwamiste' märter. Esimesena kõnÄeb . kaitsja - Älst. . Ta käsitab asja sotsiaalsest küljest. Kaitsta ei'- ole kerge. Süüdistajate poolt,, kellede' hulka, tuleb arwata ka tsiwülnõudjat, on ette too. dud . Palju tabawat. Kuid Kristjan Raudma on täelikult aja produkt. - Kohtul tuleb olla wahemeheks aja. ja inimese wahÄ. Aeg ise on teda mõjutanud, sõda ja sõjale järgnenud pettumus. Pettumuse toili on kommunism. Raudma. oleks leidnud
Et ,.päästa weel, mis päästa saab sel?s' lähme juba homme O-ü. „RBHWflCJLIKOOLI* . raamatukauplusesse, mis asub Tallinnas, - Suuf, ^ Karja tänaw 23, ja ostame sealt 200 marga eešt rahukohtuniku K.TASSA poolt kokkuseatud
es
ühes seletustega.
Mastan» keskkorraldus loodud.
mugawufi. . ra!ja taga, aga - st ta oli idealist, siis walis ta siin põrandaaluse elu wUetsused. Öeldakse, / temas ei - ole ZaaStunnetKuid kaaswnne ' oli - arenenud temaS äärmiselt. Kaastunnet ei ole tal ainult enese wastu. Jsiklisest/wnnatusest ei Hooli, kuid teiste kanna^Ste wästu on hell. Raudmale omistatakse makswa riigikor» va kukutamise, tahet. Kuid meie näeme, Ä riik teda ei huwitanud. - Ta kõneleb kogu aeg ühiskonnast. Ta -on rewolutsimtääridealist...Prokurör ütleb, Raudmal ei ole ülesehitawät' programmi. - Kuid pihtimuses si wõigi seda olla. Kuid see on juba tema - kuuluwuses kolmandasse internatsionaali. > Raudma ' on tugew /arwustuses, kmd ta ei saa. oma sõna teoks'walada. Raudma» süüdistatakse mässu - õhutamises, käid meie teame, et..ta mõistis hukka mässu, mis puhkes, lahti. , ; Mõista hukka Raudmat, see tähendad hükka mõista suuremaid püüdeid. . WigÄi tapmine ei . olnud, ette - kawätsetud. See tekkis alles siis, kut metsas lõpulttutt sÄgus, K Migel on äraandja.. „ Raudma'õn oma kaÄstuse saanud hinge-li-ste piinade näol. Kas on mõtet teda weel k^Stada? Riik ei waja ta' Karistust. Riigis .waMch kindel.kord.. Mõipkw kohtutiifüb aja peatamatust, mõrsttu ' Raudma õigeks.. ; Kaitsja B. Linde, kaitseb pMoloogilisest küljest.^ Tõesti, Raudma ei ole teoinimene, temal ^puvdub järjekindlus ja.loogika, mis parÄaniatult omased . suurele' teoinimesele. Raudmat, keda nimÄatäkse julmiks, wõib tabada'/wäga õrnadelt mMeolüdelt^. ku§ ta linnukesi kuulamas. Raudma on otsija nagu MaltswÄ. Oleks ta sündinud LV a. tagasi,: siis ta oleks oodanud rahulikult Las namäel walget laewa. Millega lõpetas Maltswet?., Rahuliku õõwahi ametiga. Teoiniinesena ei oleks' ka Raudma. hädaohtlik olnud. ' . - Raudma, seal kus.. ta istub ja kollaste sügisMtedega maad katab, tuletab., meele nõrgameelset Mogri Märti. : Kui lastakse Raudmat. elada,' siis wõime teda paarikümne.aasta'^rast näha kusagil metsanurgas köstrini Ta -on üle jõudmas waimlisest lapsikusest. - Ta- -tuleb õigeks mõista.' Kaitsjale ^ Plaksutatakse.- ' Eesistuja Rõuk kutsub rahwast korrale, lubades. waSt<^el korral kõiki saalist wälja saata^. - ' ■ . ' ; ; . See. tekitab lõbusa meeleolu. . Wann. adw. abi preili turseid t käsitab asja wormilisest küljest, juriidiliselt. Mäss puhkes ise,'tapmine ei olnud ette. kawatsetud. Lõpetab'.oma kõne>lootusegä,'et kohus ei korda' eksitust, mis osaneS ' paar . aastat tagasi inimesele, kes oli samuti suur'tõeotsija ja' selle. järele läheb kohus otsustama. Rcchwas -ootaS kannatlikult . kuni poole üheni, mil wannütaüd mehed andsid oma atsuse. Raudma^ei ole süüdi. mässus, on süüdi ■ waid Ätekaw atsemata tapmises.
Eesti koolin-oo-rsoo keslliidu. alga^-. hiseü ku-tsus Eesti kirjanduse seltsl waljaspool Eestit ekkwate eestlastegai kontakK loomffe abinõude otsimiseks T<vrtuS 2. «prillil! koosoleku kokku-, millest osa wõbsid üleõMMomm, koolinoorsoo keskliidu, kirjandu.se seltsi, karskusliidu, haritmskiidu, akao. emakeele seltsi j. t. organisatsioonide .gsitajad. Ühemeelselt, tunnistati t-arwilikuks iva-sdawa keskorganisBsiooni loomine. Arutalti /ka Mi keskkorraGuse töökama fa ülesanded. Tegewus teistes riikides, peale Wenemmr, ed «sünnita erilisi raskusi. Wi^m-ases lyganiseerim'ine on wäga raske, sest tspi-onaa-shi kartus ja tsheka agendid wõiwad ta?kistada tegewirst. Kuid sellele waa» ta mata. loodeta!kse, et ka Wenemaal' saadakse organiseerida seal elawaid
ne Hariduskomissari Lunatsharskiga. Peale Wenemaa elab rohkesti eestlasi
Ameerikas (20.000—30000), Lätis (6000), Soomes' (1000), Brasiiliasse ja. Austraaliasse on samuti wiimaseir aastail rämtarmid rohkeÄi eestlast.' " Kõikides neis maadeS elawate eest«^ lastega on kultuuriline läbikämnnekergesti teostataw. Paljude aastate joocksu! on hul? sngmvendi wõoraks jäänud^ oma kodumaale, seepärast tuleb neid eestkätt tutwustada meie oludega.. Ameerikas on kurjasti kasutatuo seal elMXlte eestlaste teadmatust, kodumaast ^ maakituid meie oludest õudseid pilte. Peale selle on tarm ts söanda • and meid w-õõrsib elatvate eestlaste arwu, majattduslist^ ja TuÄuurilisbe tingimuste kohta; rohkelt tuleb neile saata! ajakirju ja kirjandust. . Lähema tegewnse korraldajaks wa--liti toimkond, kuhu kuuluwad dir. J.
eestlasi, kui ühewduAse astu!ta^e We- Äoos. -mag. W. Ernits, stud. pbn. ka fvrtrthitSfnmtfifrtFrt Qirm/r+ltii>rÄF5rtJt (5;. fOOlTOj)» ^Ö^OWOCtJ JÄ vp. Ätt 1 ' narik.
Kirjnniltud, hirlandus lo publik. Kirjanduslik miiting Tartns. Mrjandusnädala puhu! korraldas Eesti asuks wõrdsel tasapinnal Euroopa omaga, kui meie kultuur on waewalt inimelu pvkkune ja teiste kultuur hulk aaAasad-u wa. na. ... .. Lüürikute suhtes seisame Euroopa tasapinnal. Meri on naispooet, kes ületab Uni piiririikide naispoeedid.' • Kv nÄvellikirjanduS seisab Euroopa keskmisÄ tasapinnal. Samuti romaan kannatab arwustust Euroopa omaga (Dilde, Hubel, Tammsaare). Meie hariduspoliitika on wildcck. Hari-« dusmmister Lattik kuulub kirjanike huRa, kuid pole senini kõnetenud ühelgi kirxcmduse nädala puhul korraldatawÄ koosoleku?.' Kooliõp. S ch õ n b e r g käsitas küsimus^ mida annab kirjandusnädal?' Nüüd lõppew kirjandusnädaik pole '>wo-' nud suurt elawust raamatute ostmisele. Mis takistab raamatute ostmist? Meil on Palju teisi wõimalusi kirjandus sega tutwunemisekS: kinod,' koosolekud 'jne. Raamaw läbilugemme - tarwitab aega, kuna kinos wõib parenrisi waadelda sü^>muStikke. Ka tarwitatakse meie kirjandused liig moderni keelt, mis sunnib mi mõnda» gi lugemisest loobuma. A i n e l o tõi esile lugeja seisukohalt waatlusi kirjandusele. Kõnedele järgnesid elawad läbirääkimised.
kirjanduse selts pühap. 3. apr. kell >?11 p! Tartu ülikooli suures hoones Aia tän. 48 suurema kõnekoosoleku. ^ Ruumikas auditoorium oli kuulajaid täis.. Esimesena kõneles A. Jürgenstein, näidates, et kirjanduse juures on wäga raske wahet teha waimurikkuse ja waimuhaiguse wahel. ' Terwe rea kirjanikkude juures esinesid waimlised desektid, hulk kirjanikke on läinud lõpuks hulluks. Lõpuks tähendas kõneleja, et arstid peaksid. lõbt uurima meil kirjanikkude, waimlist olukorda. - ^ Järgmine kõneleja Ed. Hubel tähen--i»as, et kõik ühiskondlised küsimused kajastuwad kirjanduses. Praeguse kirjanduse aineks on nälg ja armastus. Kui öeldakse, et kirjandus ei ole evapoo» letu, siis on see täiesti õigustatud, sest igaüks on -teatawas mõttes erapoolik problcenride' Ahendamisel ja waatab küsimust omalt seisukohalt. Kirjanik lõpetas kõne. sõnadega: „Haara sügawasse inimkonda ja kust sa haarad seal on huwitaw." 31. Alle leidis omas kõneS,. et meie praeguse aja Publik seab üles hulk üleskruwiwd nõudeid, ülistades Euroopa?. Kuidas saame nõuda, et meie kirjandus
MMI Mli
%B1. Mk.180 ja Vani. Mk. 75. on hea maitsega, ilusa ftelada wärwiga ja odawam kui teised. A -S. REGINA
Kes weel eitea, et Nänne tän.7, „ Balli" wõõrastemaja on awanad alumisel korral kus alati saadawal kuumad ja külmad BÖOgid ja kõiksugu napsid Hinnad odawad, — kaege ise! Austusega omanik.
baari.
MSWommtbrid m«usomni loostmifel. UXBMt nmi& jpu; 6156. Pühapäewal 3. aprillil tuli loosinchele. Tartus ,,Mänemuise" fchakiK Eesti Rahwa MuHeü-nri loterii. woidud'summas'25^ miljoni marka; esimene woit 1.W0.000 marka. . Loosimise älyüks,' kella' 10 hõmm. oli „AAanemuise" scvccki 'kogunuid arwukas publik —ligi-. 500' inimest. Kell^ ^1'1 alati, loosimisega '! Algul tulid «suurelt osaü 'wäikesed wõiduid,. hävivalt li-psas wahele ' ka mõni suurem. Pubjik ootas kannatusega, kuni' kella 5 plnku.miljoniline wõit wälja ürulMäti^ Siis lahkusid ka suurem osa pealtkuulajaid." Wõidud langesid järgmistele titele: .
Wõit.1.250.000 mk. — pilet nr. 6156. • Wõidud a? 100.000 - mk. wiis piletid — 20.158, 22.822, 91.97H, ISMI, 43.036.- . . - Wõidud ÕO!OOÖ mk. — piletid 41.655, 35.502; 25.S05, 4:32ö. Wõidud. 28.000 mk. — piletid 97.088,; 14.201) 1-5.036, 64.053. Woidud 10.000 mk. —- piletid 31.486, 2.446, 36.064, 36.550, 51^56, 48.371,- 22.535, 41.413, 81.221< ja 64.254. Wõiidu^ - 5.000 mk. — ■ Mtztid 86.279, 97.504,16.609, 49.120,8.525, 98.617, 27.827, 79.798, 42.223, 35.084. _ Kõige wTrkfgmaks wõidu-ks oli 250 marka. , . Loosimine l?^eD 5ell õhtul.
Seaduste kodifttseerimino kiiremaks. Maareformi määrused ühte kogusse. Kriminaattohtupidamlne lihtsamaks. Riigikogus juhiti riigi oelarwe arutamise puhul muuseas kohtuministri tähelepanu. selle peale, et wäga tarwrlik oleks seaduste kodifrtscerimise tööd kiiremalt twstada. Wiimast asjaolu pooldab ka kohtuminister, ja tahab asja nii korraldada, et töö täie hooga sel alal edasi läheks. . Kodifitjeerimise tööd kawatseb ministee kiirendada sel.teel, et töö juurde weel mõne tegelase mõtleb kittsuda ministeeriumÄ kasutada olewate krediiti, de arwek. Wastawaid samme tahab minister juba lähemal ajal astuda,, kuna.seniajani! riigi eelartve arutamine selleks, aega ei wõmialdanud. Kodisitseerimise alla tahab minister peale seaduste ka mõneiugicsÄ> erialalised määrused ja muud korraldused wõtta.' Kõige suurem wcvjadus on maauuendusega ühenduses olewate määruste ja korralduste kodifitseerimise järele^' Sel alal mr kawatsus kogu kodifitseermrise tööd i'che Ächtummisteeriumb uõmtiku kätte anda, kes üheskoos ^õllicköömiltistoernlmi- esitajaga tattvilise töö ära . teeks. Kokkn^ tuleks wõtta kõrk neÄ» määrused ja korraldused, nris praegu maksawad^ Kriminaakkohtupidamiie UhtsuÄannse .asjus on kohtuministril põhilaujed^
enam-wähem läbi töötatud ja. lähemal ajal wõib wastawate kawade esitamist oodata. ''' * Metskonnad Ämber nimetatud. 1. cprillifi alates nimetati . ümber t Halliku metskond Saare metskonnaks', Jäneda — Aegwiidu metskonnÄkZ, Kaawere — Krista metskonnaks Koeru — Warangu metskonnaks, Tü. ri — Kolu metskonnaks ja Walgu'---Welise metskonnaks. " Üldine kartulite matsameo kontroll sisseseadmisel. Seni on meil kartulite wälzawes kontrolli teostamine ainult nende maa. de Soh ta makswusel olnud, kus seba nõutild. PõlliltööminiSieeriumil ^ on kawatsus lähemal ajal kartulite waljaweo kontrolli korraldusi maksma panna kõigi wölisTnaade kohta, mil puhul wäl. jaweo kontrollist saadaioad sissetulekud simreneksid ja seeläbi wõimalus awmieb kartulite haiguste wastu ^ süuremÄ määral wõidelda ja kariuli kaswÄust edendada. .; . Warastamad silmad peakt 1. IlP. peeti Petsevis llaaw. . N«chu en-iwmg-i, oti ka sevkord laada' päeioapiitnii mim palagani üles löönud ja ÄvÄvõMid tetnub. SAmapilguI, m PäewapLwik laudsepp wähe Knvale Zaks, vki kechi apa, raadi eest objvlliwi äva wavasianud, mille tväärws 7500 marka.
NPpSewal, 5. äpMl 13L'
4>
■>
. .1
j l 1 .>
Maitse, wÄrwl ja htnni
„TRA
V* aU Mk. 10a
Kes w6l Vlymxia komitee f.OOÖ.OÕO — pilet m Wh-pä-wal loop loäKitttail leun" ruumides Olümpia tomit» tchate ja «metuvõtmude juures! wAja'olümpia komitee loterii! Zmd. Õnneratas tõi wAj« järs PÄHtidt Mlet Nt» 22.982 —-1.000*0001 H H 84.022 — 100»000 „ - 27.043 — 50,000 g 0 4*352 — 1 . 25*000 „ „ 13.432 25*0001 WõUmd a 10*000 mk.: Piletid: 41.474, 22*761, 3] 6*510* 750, 35.780, 37.305, 7*1 . Wõidud a 5*000 ml» Piletid: 28*958, 6.759, 41 10*916, 49.016, 23,809, 7.029* .12*815, 20.430.
Saak
..Gliwa" laadung „< walwi EÄe tu!K nchüWgüS akiMslSö sum taZcuba pro4fc}§, •miHc§ icrwelt lõi alust, tomp, ...Wtt ttoŠlftÖ WäKS fitj) mendistk Saksa madrustest, tolliar dest ja mitmesugustest naistest. WeebruariluuS i, a. juhtus S<ch'a^ „Olivaga" hawavii, ta Äi tool Soor ott sUMvtUd Tallinna stchanmSfo pk SvÕanMs tuft «vchruÄsl uwde Teo dungtt maha Pwssida. Nad wsWd palli a bv mve^rit r«et» 00—70 toillij ii, mida müüsid maha lokaalidel g urgastest. Müüdi ^ «ZSoraam teei reÄbjoeriti kaupa .awaliLude naistes te juures ja ÄPukZ,. mis Sõiye suur hull -müüdi iolliwalwurile ?H| SIoirrDcciufd&e, ieS elas S. Pärnus nr. 40. Peaasjatrku^t Md salÄaUba org^ senud ^BolgiaS" ja ^Ewatdis/ .BÄgia" tubade loriAaM fH-Metti: salakaupa, osa oÜ ta or pM kuu!u.ma ^BeIg!aS" elu^sewaic kuie nais-derahwaüe jdriStine Ertsem^ Satalaupa lertt ia numblÄuk vaataM M. KimberM, re«or< Nina FägevLt, ' puhweckeeniM Adamsitt, elutsewatt naiSteraHvali LllwinS Sepalt — sij ja riiet. ^Belgia- sulaselt August Erlo^ samuti riiet. , „OUva" toll August Stridennn tvs, et ta maale wnnud poolteist willast rÄvt a 750 mevtr. Muist Erne t. elutsetoale Allikule, muist tän. nr.- 16 elutsewatole ödedske Lii ja SiirvkitÄe. Allit jolvta^, et ta logu salal müünud SiiratUole. Tolliwalwur Blomberiui on os koetud jakÄ, 23 koetud -kleÄi ja meetrit viiet. Blobenu4 on muist * fcTafc müünud tolliwaittmr Jllupmägzle. Weeremn tan. Eettsi wa>lmisr:i^ Tulest leiti kuuS'solakaubast wa^ üli-konda. GeltS' solotaZ, et nesd 50 protesti vlaneer peakomisjonis. . Mi>l p>ä>cwdl' pidaS P^an^vi.^ vt>iS?ön põllu^ömmiÄcerimmI deS iÄangut. Wcosdi ' ja kinnitati Dik planoeriimt.'ie» m.-a-2-a'laÄe -kohta, «mis 1> maist 'kastchamMs iivälja! Kyhmlvste fuöte -pc«'lo -oti u»Lc öO pr&iicštj j<rs «sildas.. plwuiocrU jeiSe CTut-arnl^J ' üotö nüüd siiri -dii tt| fintuö KiL «aS^st h-mrÄa.i ' P^llliltõõMMliÄtoerkulm Äi Ms, Ses jür^vrda oodasid w^.«sit «omi õ !yi^i ^ K'«niö>o»ili Many 2 pa^ suur HM protccbe beisid ral vlli fovniösonõ? LöZnidM kirikmnõiia ■ £air*E. fut-:- uaic u
% si
