Waba Maa, nr. 52, 2 märts 1929
10
Ma va Maa"
Laupaetõal, % märtsil 1929. Nr. 8S-
B&itvofatCu&ed maadiu&es. Laupäewal ja PühaPäewal „Spordi" korraldusel. 54 eiawetfat reglsiteetiiud.
Käesolewa aasia esiwõistlused maadiluses korraldab ckraweliidu asemikkudekogu otsusel wõiinlemisselts „Sport" täna ja homme, pühapäewal Tallinna „Sõdurite kodus". Wõistlused on suured osawõtjate arwu poolest, üldse on ülesantud 54 maadlejat: Spordist — 22; Kalewist — 17; Tartu Kalewist — 9; Esna „Kaljust" — 3; Walkla „Sulewist" — 2 ja Paide „Järwa poegadest" — 1. Eriti tähelepaniuväärt on maaseiltside osawõtmiiie ja nende esinemine, sest siin näeme peetud kursuste tulemusi. Võistlustelt puuduwad Praks, kes jäänud kopsupõletikku sa O. Kä p p, kes sõitis Ameerikasse. üldiselt peaks see kaasa mõjuma, et wõistlused tasawägiseks muutuwad ja sellega rohkem huwi pakltwad. Wõistluste lõpul auhindade wäljajagamisel pühapäewÄ antakse ka W ä-
lile Koflliidu poolt üle kulduur ja mälestusmärk Amsterdanü olümpiamängudel wõitjaks tulemise puhul. Wõistlused algawad «kummalgi paewal kell 7. Poksija Palm on kutse saanud poksida pühapäewal ja esmaspäewal Helsingis Atleetklubi poolt korraldatawatel wõistlustel. Palm on kutse wastu wõtnud ja lendab täna Helsingi. Poksija Tender on kutse saanud wõistelda 19. ja 20. märtsil Helsingis poksiklubi poolt Wimepandawatel wõistlustel. Ettepanek on wastamata. 9. ja 10. märtsil peetakse Sindi „Kalju" korraldusel esiwõistlused tõstmises. 16. niävtsil peetakse Tallinnas Tartu Kalewi ja Tallinna Kalewi Msidewahelised Polsiwõistlused 8 kaalus. •
Aleksander Petersi 25 a. juubel.
M «- I« OHIMliMlifBiiile Mm !il
)ÜinnateenLjad lähewad oma rada. {tormiline peafcoo&oCeli
Neljapäewa õhtul pidas Tallinna riigija omatvalitsusteenijate ühing jahiseltsis oma aastakoosolekut. Juhatajaks waliti Riis man, protolollilirjutajaks Sõrm u s. L. a. tegewuses oli juhatuse Peamiieks mureks riigiteenijatesse puutuwate seaoustc steeuiStuswanuse sead. j. t.) jälgimi ne ja oma arwamiste awaldamine. Kassa jättis uueks tegewusaastaks 164-kroo-iiilife ülejäägi. Aruanne kinnitati, kuid seda palawamaks läks meeleolu uue juhatuse walimiscl, mis millegipärast tulewa aasta eclarwe arutamise ette toodi. Osa liigetest ei oluud uähtawasti senise juhatuse tegemusega nõus ja sellep. oli katvatsusel „riigi pööre . Seda kartis ka seuine zuhatus, mis tema esimehe Fr. Kari läbi püüdis hääleõiguse ära wõtta neilt liigetelt, kes hiljem ühingusse tulid. EttePanek tõi suurt müra ja kära, kuid kasu lõikasid sevrst aiuult wastasrindlased. Wiimased olid hästi organiseeritud, mille tulemuseks oli ka, et uuest juhatusest, mille liigete arwu suurendati 5-lt 7-le, jäid senised liikmed peale kirjatoimetaja A. Willateri iõik wälja. Uue juhatuse koosseis kujunes järgmiseks: Willater, Lepp, -Sõrmus, Willem, Loorils, Bielbaum, Tamm. Tagajärgede
ilmsikstulekul tahtis senine juhatus koosvlekut tühjaks tunnistada, kuid see läks jälle uurja. Rew. komisjoni said: Saar, Astrem, Türner, esindajaiks keskliitu Willem, Lepp, Riismaa, Loorits, Tamm, Nerep (kandi daat)/ 1029 a. tegewuskawa arutamisel teatas sen. juh. esimees Fr. Kari, et juhatus ei ole nõus seda esitama. See jäeti uue juh. hooleks. Eelarloe wõeti 2000 krooni suuruses ! vastu. Hiljuti linnateenijatest koosnema oma ühingu asutamine tingis jookswate asjade all mõttevahetusi, kas on omawal.-teeni-jail erilist tanvet enam ühises ühingus olla. Nagu ka koosolekul olnud omawal.teenijate wäljeudusist selgus, leiatvad linnateenijad, et liikmeksolemiue pole enom nii hädawajalik, küll aga mõlemite organisatsioonide tihe kontakt. Lõpuks olgu lähendatud, et kukutatud esimees on olnud, nagu ta ise oma koosoleku tühistamise ettepanekuid põhjendas, 5 aas tat ühingu esimees ja 2 a. abiesimees. ühingul oli liikmeid 11)28 a. lõpul 1126, 1929 a. loodetakse see arw tõsta 1500 peale. Waewalt 'läheb aga see korda, kui linna teenijate suurem enamus ära zääb. Liikmemaksuks jääb edasi 1 kroon aastas.
Tallinnast 60 raudteeametuikku täienduskursustel. Tallinnas on käimas täienduskursus jaamaülematele ja nende abidele. Osawõtmine neist on wabatahtlik. Kursustel selgitatakse mitmesuguseid küsimusi eksploatatsiooni alal. Näib, et raudteelased on sellest tväga huwitatud, seal leidub isikuid, kes 24 tundi wahetpidamata teenistuses olnud, kuid »i jää sellest hoolimata kursusele ilmuma-
ta. Loenguid Peatvad kursustel mitmed wanemad juhtitvatel kohtadel olewad raudteelased.
GiTc, 1. märtsil, pühitses NarivaJõesuu sadamakapten Aleksander Avendi P. Peters oina ametitegewuse 25 a. juubelit. 26-aasiase teenistusaja jooksul on juubilar oma ametit kohusetruult täitnud. Päästejaamade inspektorina juhtis mitmeid päästejaanm ja on ümMarguselt 500 inimest merehädast päästnud, oma elu kaalule Pannes..
Lenduri elu raske ? kinnitada. Hiljuti atvaldasid mitmed lennuwäe ohtvitserid sooivi end surma puhuks kinnitada. Kinnitusselisid liiffafib aga nende soowiawaldused tagasi, põhjendades sellega, et lenduri elukutse on selline, mis ülirohkelt elu hädaohtu toob ja seega Paneks nende kinnitamine seltsile suure riisiko peale.
UENU Hõimla osak. kirjandusharit korraldab laupäewal õp. Liidu ruumes Nataskaetvu 22, kirjaudusõhtu. Bernhardt Linde referaat „Ungari kirjandus tänapäew". Algus kell %9 õht. Sissepääs wabatahtliku maksu eest. 0. Walimiskomitee Nõmmel. Nõmme linnatvolikogu tvalis Harjumaa tvalimiskomiteesse esitajaks wolikogu liikme Grünbergi. Nõmme tvalimiskomiteesse waliti, esimeheks Pnidak, sekretäriks linuawalitsuse sekretär Alalkus ja liigeteks Aamanni ja Weppen. Wägikaika wedamine woliniku koha Pärast Nõmmel. Oja kaotas kaebuse.' Hiljuti lahkus wolikogust demokraatlise rühma liige Neumann. Ta asus tväljaspoole Nõmme piire elama. LinnawalitsuS kutsus tema asemel wolikokku järgmise kandidaadi. Selleks osutus major Putmaker. Ct aga wiimane hiljuti Prantsusmaale komandeeriti, leidis tema järgmine kandid. Oja, et linnawalitsus siin ebaõiglaselt on talitanud, ta on wolinikuks kutsutud isiku, kes pikemaks ajaks wabariigi piiridest lahkunud. Oja esines kaebusega siseministri ees, palus linnawalitsuse otsust selles asjas Oja kasuks muuta. Nüüd on siseministeerium teatanud linnawalitsusele, et linnawalitsus on täiesti õieti talitanud. Putrnaker kaotab alles siis woliniku õigused,
talllnni mtiteesõlm MM. Kolme nädala pärast töötawad pöörangud automaatselt. (Xmeinifcud ivattanetvad*
Tallinna raudteesõlme tsentraliseeri mise tööd on lõpule jõudmas. Eile algasid wiimased tööd. Seda juhiwad siin mõned Rootsi montöörid, eesotsas ühe Rootsi inseneriga. Arwatakse, et Tallinna raudteesõlm juba kolme nädala pärast täiesti elektrile üle wiidud on. Iga wiimasel kui pöörangill on oma mootorikene juures, mis Pöörangu automaatselt liikuma Paneb ja pöörangu sellesse seisandisse asendab, nagu seda sisse- wõi wäljasõitwale rongile tee andnnseks waja. Pöörangute liikumist juhib korrapidaja
omast ruumist. Ühenduses pöörangute cTefinTc ulewiimisega, on oodata hul^a teenijate (telegrasistide ja pöörangumeeste) wabaks saamist onm praeguste üles--annete juurest. Arwatawasti wiiakse osa neist mujale kohtadele üle, kuncr osa neist vööraitgute puhastamise töö dele jäetakse, sest teatawasti nõuawad autoniaatselt töötalvad pöörmigud piinlikku puhtust. Eriti hoolsat walwet wajawad need talwekuudel, kui lumi maas.
Tänane raadio.
Laupäew, 2. märts. Tallinn (408). 18.30: laZtetund; 19; pSewauudijed; 19.30: Aleksander Tamm: Tähtsamaid momente ühistegewusest; 20: Läti ülikooli üliõpilaste lauljate selksi „Dziesmuwara" segakoori kontserdi ülekanne Estonm kontsertsaalist; Kalnin: Pääiu. keste lahkumine: Kaschozinsh: Nagu luiqed: Salit: Kandlemängija haua juureS; ^al> nin: Karuiapja haud; Witoli: Walguse loss; Darsin: Unistuste kaugusel; Salitt: Sinule need põllud; Melngaili: Ütle ometi päike; Darsini: MuinsuS; Medini: Jaani öö; Graubini: Jutsike kassike; Abeli: Kül> wa wennake kanepit; Abeli: Kõige suurem kurbmäng; Mina olen tütarlaps kui roosiõis; Melngaili: Härrad sõitsid Sakkamaale; Kuku minu käoke; Graubini: Küsisin õnnelr. Helsingi (375). Lahti (1523). 17: grammofon; 18: loeng; 13 25; 19.35: orkestri konts.; 20: laul; 21.20: kontsert, lõpuks teated. Riia (528,2). 17: grammofon; 20: ope rett „Bajadere"; 22.30: muusika. Berliin (475.4) 12.02; 15: grammofon; 18: ajaw. muusika; 21: õhtu eesk.; 22: labaree, lõpuks tants.
Langenbcrg (462.2). 12: koolidele; 17.05: naistele; 17.35: lugemisel.; 21.20: lõbus õhtu, lõpuks õõ- ja tantsum. Königsberg (250 4). 7.30: wõimlemine; 17.30: kontsert; 19.10: jääteated; 21: ooper „Müüdud pruut"; lõpuks ajawiite ja tautsum. Dawentry exp. (482,3). 17.30: kontsert; 18.30: teemunsika; 21: kerge muusika; 21. 25: kontsert; 22: ooper „Tess." Wiin (520). 12: muusika; 16.05: noorte lama; 13.35: kammermuusika; 20.20: laulude õhtu; 20.50: operett „Weuuad Straubinger", lõpuks kontsert. Stokholm (438). 18: ajaw. muusika; 19!. lastet.; 20.45: Mozarti wiiuli sonaate; 21; sõjaw. muusika; 22.40: tants. Leningrad (1V00). 15.30: grammofon; 16.35: talup.; 18.45: punawäelastele; 19.30: huumor; 22: tantsumuusika. ^^ Pühapäew, 3. märts. ^ ? Tallinn (408). 9.30: jumalateenistus Kaarti kirikust; 14.30: pealelõunane kont--sert; 15.30: A. Käsebier: Taimekaitse warakewadel (ülekanne Tartust); 16: Põllumajaudussaaduste turuhinnad; 13.30: päelvauudised; 19: kontsert; 19.30: kõne; 20: kontserdi järg. Solistid Arnold Wismann, tenor ja sopran KUerpuu.
kui ita 6 kuu jooksul kordagi wolikogu koosolekule ei ilmu, ehk wolikogust loobumisest linnawalitsusele kirjalikult teatab Lenderi gümnaasiumi ... õpilaste kontsert „ Estonias." Uue koolimaja ehitusfondi suurendamiseks. Lenderi gümnaasiumil seisab ees uue koolimaja ehitamine, õpilased tahawad ise ka selleks kaasa aidata ja on otsustanud ehitusfondi suurendamiseks korraldada rea kontserte. Teine järjekorraline kontsertpiduõhtu on 8. märtsil ..Estonia" kontsertsaalis, kuhu korraldajad loodawad eriti lastewanemaid ja endiseid õpilasi. Piletite eelmüük on gümnaasiumis, Maakri tn. nr. 28. SOS hüüded Skagerraki alt. Ka seal istuwad laewad jääs. Eile. püüti Tallinnas kinni ühe Rootsi auriku poolt wäljasaadetud
raadiogramm. Aurik teatas, et wiibib Skagerraki all (Taani ja Norra wahei) jääs ning lisas ühtlasi juure, et peale tema olla sea! weel rida suuremaid aurikuid jäämüüris kiuui. Kõik nad ootawad abi.
Elusloomade hinnad Tallinnas 1. märtsil 1929. a. 1. sort — suured, rammusad pulliö —> eluskaalu kg. hind s. 49—52, pd. hinA 8.—8.50. 2. sort — wäiksemad pullid, mullikad, nuumlehmad — eluskaalu kg. hind. s. 43 —49, pd. hind 7.—8. 3. sort — keskmised lehmad — elus kaalu kg. hind 37—43. pd. hind 6.-7. 4. sort — wanad, lahjad lehmad eluskaalu kg. hind 84—37, pd. hind' 5.50—6.—. O.-M. üh. „Lihac?öport".
Kunsti kirjandus, teater.
Neegri laineid lööw teos. Neeger-kirjanik Du-Bose Hayward, kelle draama „Porgy" kogu wiimase hooaja Ameerika teatrite lööknnmbriks oli, on nüüd lõpetamas romaani „Mamba tütred", mille kohta New-Porgi kaupmehed eebiellimisi sisse on annud kümnete tuhandete suuruses. „Mamba tütardes" suhtutakse walgeile inimestele sama põlglikult ja ülalt alla, nagu see senini kombeks on olnud walgete inimeste juures neegrite suhtes. Kirjanikkude kool Pariisis. „A B C" nime all on Pariisis elule kutsutud õppeasutus, kus õpetust hakatakse andma kirjanikll kutseks ettewalmistttwaile isikuile. Asja tõsidust kinnitab asjaolu, et protektoraadi isesuguse õppeasutuse üle oma kätte on wõtnud rida silmapaistwaid Prantsuse kirjanikke. 100.000 franki parima töö eest Mexiko kohta. Mexiko ajaleht „Prensa de Mexiko" määras 100.000 frangi suuruse auhinna Euroopa ajakirjanikule, kes 1929. aasta jooksul awaldab parima ülewaate Mexižo kohta. Orleani neitsile pühendatud koguteos. Prantsusmaal ilmub Orleani neitsi 500 aastase surmapäewa lähenemise puhul J^anne d'Arcile pühendatud koguteos, mille tarwis artikleid on kirjutanud marssal Foch, Prantsuse adwokatuuri kuldsuu Henry Robert, Gabriel
Hanotaux ja mitmed teised silmapaistwad isikud. Suurem teos wabamiiiirluse kohta. Wiini ajakirjanik Eugen Lennenhos on kirjutanud põhjaliku töö „Wabamüürlus", kus leidub wabamüürluse terwe ajalugu. Kroonitud ja riigimeestest wabamüürlastest leiawad pikemat käsitamist Friedrich 2., Friedrich 3., Ludmig 16., Eduard 7., Washington, Lasayette, Roosevelt, Wilson ja Stresemann. Thomas Mann! lapsed. Klaus ja Erika Mannid awaldasid trükis oma reisimuljed Ameerika, Jaapani, Siberi ja Wenemaa «teekonnalt, 20 aastane Klaus Mann on ka warem juba awaldanud nowellide kogu. Proua Shaw. Samal ajal, kui Bernard Shaw'st ja ta ekstrawagantsustest nii palju kõneldakse ja kirjutatakse, waigitakse peaaegu täielikult surnuks kirjaniku abikaasa, sündinud Charlotte Frances Payne-Totvn-'shend. See' naine, kellega Shaw abielus on 1893. aastast peale, on mõistnud oma mehele luua mõnusa kodu, kus Rodin ja Dürer ehiwad seinu ja Nietzsche, Strindbergi ja Descartesi rinnakujud paistawad silma. Olles oma mehe alaline saatja ja ennastohwerdaw seltsimees, on pr. Shaw ühtlasi wõrratu tõlk. Nii on ta Inglise keelde tõlkinud enamasti kõik Prantsuse sotsialistliku kirja-
nikn Brieux draamad. Ka paneb ta lirja kõiki oma mehe juhuslisi tähendusi ja epigramme, mis Shaw hilisematele biograafidele kord lõpmata wäärtuslikuks wõiwad osutuda. Protsess „Metropolise" pärast. Naiskirjanik Wanda Doebbecke kaebas kohtusse naiskirjaniku Thea v. Harbou ja selle mehe, kinolawastaja Frih Langi, lellele ta seab. süüks, et nad temalt warastanud on filmi „Metropolise" idee. Nii Thea v. Harbou kui Frih Lang kinnitawad, et nad eluilmas näinud pole ühtegi Proua Toebbecke käsikirja. Kohtu katse mõlemat waenulist poolt lepitada lõppes tagajärjetult. Protsessi puhul tähendaivad Saksa lehed, et mõttetu on kahel daamil protsessida aine üle, mis käsitamist on leidnud juba Wellsi romaanis „Kui magaja ärkab." Fokin Äene balletist. Wene tuntud balletitantsija Mihail Fokin kõneleb õige arlvustawalt nõukogude balletikunstist. Ta ütleb: „Tantsult on süda wõetud. On jäänud ainult tveretud rütmilised liigutused. Uued balletilawastused, mis täituwad konstruktiwismist ja gümnastikast, ei anna meile midagi balletist kadunud tundelise elemendi asemele. Lawas^ustes puudub ilu. tunne ja mõte. Otse wapustawak mõjub lawaswste automatism. Nõukogude balletitantsijad polegi kunstnikud, waid automaadid. Kunsti asendatakse sensatsiooniga. Wenes tantsitakse praegu supelülikondades dekoratsioonide
juures, mis kujutawad pilwelõhkujaid. Selle juurde tehakse mehaanilisi liigutusi, mis vn pigemini pornograasllised kui koreograafilised." Herbert Wellsi tehnika, ühe Ameerika lehe toimetaja peatub lähemalt Inglise kirjaniku Herbert Wellsi tehnika juures ja ütleb selle kohta: „Kuulsal kirjanikul polegi mingit tehnikat. Ta ise on mulle üles tunnistanud, ot ta iga oma tööd isemoodi alustab. „Armastus ja mister Lawisham" on ainukene Wellsi teos, mille tarwis tal katva tvalmis oli kirjutawd. Paljude teiste romaanide kohta tunnistas ta ise, ett ta algul kirjutas nende lõpu ja siis alles algpeatükid, siis on ta weel kirjutanud ühe hoobiga algusest lõpuni, ja ka „tshehowlikult" — pilla-palla — 10. peatükk täna, 8. homme jne." Saksa kirjanikkude puhkekodu. Mõne kuu eest surnud Saksa kirjanik Hermann Sudermann on mahajäetud testamendis oma Blankeni järwe ääres olewa toreda willa määranud puhkeko duks Saksa kirjanikkudele. Sudermanni willa wõetakse Saksa kirjanikkude liidu poolt lähemal ajal üle. Asta Nielseni suur turnee. Märtsi kuuks on As.^a Nielsenil plaanrtsetud smtr turnee Saksa lawa.de>. Ta saab esinema Dumas „Kameeliatega daamis" ja Ostrowsky „Aikeses". Aasta Nielseni trupi lawastajaks on ta mees, Grigori Hmara. Jannings Ameerika parimaks näitlejaks. Ameerika juhtnimtest kunstnikkudest
koosnew „Academy of Motion Pioture Arts and Sciences" eunnistas Emil Janningsi üksmeelselt „Anieerika esimeseks näitlejaks" ja annetas talle erilise auhinna. See on esimene juhtumine Ameerika ajaloos, kus wäljamaalane säärase tunnustamise osaliseks saab. „Läänes mitte midagi uut." Saksamaal on praegu päewasündmuseks Erich Maria Remarque sõjaromaan „Läänes mitte midagi uut" („Jm Westen nichts Neues"), mis paari nädalaga laiali on läinud rohkem kui 100.000 eksemplaris. Wringi .,Soldat Suhreni", Zweigi „Seersant Grisha" ja Renni „Sõja" järele on Remarque teos neljas Saksa suurem sõjaromaan. Remarque tugemaks küljeks on ta tendentsitus ja sügawalt kunstiline käsitamine. Et rahuldada sõjaromaanide himulisi, tõlgiti nüüd Saksa keelde ka Inglise parim ilmasõja romaan Ralph Henry Motirami ..Hispaania renditalu", millele John Galsworthy wäga sooja eessõna on kirjutanud. „Kõlmatud" girlid New-Yorgis. ' New-Yorgi üliagar uus Politieiülom Grower Whalen laskis neil päewil otse lawal wangistada opereti „Minu girl Esmaspäewa" 12 tegelast ühes lawas^ tajaga. Politseiülem oli nimelt leidnud, et opereti teine waams, mis käsiwü koorineidude askeldusi kahe numbri wahel ja nende poolalasti jooksmist üksteije riietumisruumi, kõlblMwastane on. ''
^ 1 i ■
LavpSeSaZ, 2. wZrtfil 1929J Qntaiiku 12-aastane koolipo^ Steo Hoitut sqU < Tallinna L jaoSk. rahukohwniki fcfl kesknädalal arutusel kolm protf Peategelasena esines 12-aastane tänawal asuwa 5. linnaalgkooli õpi! 5iöiw, kes oma isa Hindrek 5! õ:id| kohtusse on ilmunud. Leo Kõiw ei ole koolipoiss, nagu I rililult enesele ette kujutatakse, kes h| raainätupaki kätte haarab ja ward Leo on koolipoiss, kel miner wga, sest juba muulgi hea lord on] tohtu all olnud, kuid igakord isa wc walwe alla antud. Et see walwe gaks osutus, tõendasid ka need prntse^ kesknädalal arutusel olid. 3 krooni wargus klassi kapis Esimeses «protsessis süüdiStatal Äõiwi, 12 a. wana ja Edgar J., U et nad õ. linnaalgkooli 6. klassi la^ krooni raha olid warastanud. Sel Kõiw, kes asja algatajaks osutus, kci ha wõttiS, hoidis J. kkassi ust Iinni| gi sisse ei pääseks neld tülitama, tud raha kulutasid poisid seltsis ära^ Kohtus tunnistawad poisid oma kusjuures Edgar J. seletas, et tet] lätte raha ei ole saanud, waid Leo jj nud raha üle peremees. 5kohtunik märgib wanake Kõiwile ba aastate eest poeg tema walwe all Poolt on antud, kuid nüüd peab fof| nistama, et isast oma poja järele ei saa, mispärast waja olewat abinõud tarwitusele wõtta. Rahukohtunik otsustab Leo Köit Harku koloniisse kuni paranemiseni Edgar J., kelle wanemad mõlemad! tema tädi Elwiine Lembergi wa^ walwe alla antakse. Järgneb teine protsess, milles kc rahawargust õpetajate palitule ta] mis toime pandud sama akgkooli õ: toas. Siin on süüalustena tegewad sai üoho ja Edgar J., luna nende ka^ kohtulaua ette kutsutakse 11-aastanej mar R. ühes onia emaga. Ka siin algaiajaks ja salga pealikuks vsutm .^ölw, keS ühes kaaslastega waraStats wcnnalikult ära jaganud. Rahukohtunik otsustab Leo Kõir .^arku koloniisse, kuna Edgar J. tc
11 mi ui 11111111
m 9 \ Kapi Hamburc : s äj maid jääulus i
HAM tagasi laadima* KaubaülJ ajaks õra) A. J. TRAI TclJ
kestva töö peale vilunud siil sukapaiistajaid a südsoukidc k| natcl. Tca.ada s. lj
>l=IIIEIIl=l!IEIII=llli Herioslal ostab kinni* kumise 1:
rulli
Idbl sinidtud tcraslroj
0 a » * 1 rull lsm'<ituata (blank) tera 1 rull koonus trossi ümbarr Kinnipi ecritud pakkumised, giga va rusta uit, äraanda Meriasial nr 31 kurn 12 märtsini s a. kell 1 gimusto üle antaKse igal äripäeval varustuse 'aoskonnast Tallinn, Va| 18 kella 10-13. Mcnasje i!l=lll=lll=lll=ll!EII
tva' [
